Kas mäletad ?
Jah , mäletan ..
Kõik ütlevad, et mäletavad,
kuid tegelikult unustavad.
Neile ei pruugi olla sugugi tähtis see,
mis on kõige olulisem mulle .
Mul on nii palju häid mälestusi, mida unustada iial ei suuda,
mälestused on minevik, mida enam miski kunagi ei muuda.
Mälestused on need, mis tihti minna ei lase meil edasi,
mulle meeldib pidevalt meenutada, kuid tean, et ei saa igavesti sedasi.
Üks elab unistustes, teine mälestustes, mis erinevus neil on ?
Ühel on võimalik kõike muuta, teise jaoks on muutus võimatu .
Vahel tunnen, et elul puudub igasugune mõte,
kuid siis mõtlen mälestustele .
Neile inimestele, kes kord kalliks olid saanud,
kuid kes nüüdseks on vaid seljataha jäänud.
Teeb haiget see mõte, et miski iialgi pole endine,
aastaid tagasi oli raha ka viie sendine .
Mõnel hetkel kui kõik nii võrratult hästi,
ja tundub, et elu ei lähegi ainult risti-rästi,
siis tahaks panna aja seisma, et ei muutuks miski,
kuid tean, et nii eisaa, millalgi muutub kõik siiski.
Tahan ainult mälestustes vaikselt elada,
ma ei taha uusi mälestusi, ma ei taha unistada ..
See, mis tuleb kunagi ,
see pole enam see mis oli !
Mulle meeldis see, mida läbi elasin,
ma ei taha uusi sõpru, vaid vanu aegu tahan.
Miks peab minevik jääma seljataha, miks edasi liikuma pean ?
end suure vaevaga hommikuti voodist välja vean,
pole mingit tuju ärgata, sest tean, et ees on päev nii mõttetu,
igapäev mis tuleb, näib niii pikk ja lõputu.
Mälestustes elades aeg lausa lendab, naeratus ilmneb näole mul,
mälestused on täis naeru, rõõmu, positiivsust ja hoolivust ..
Mitte et ma poleks praegu õnnelik ja et hästi kõik poleks,
lihtsalt tahan, et see kõik mis oli, kunagi muutunud ei oleks.
Ma võlgnen palju oma minevikule ja kuigi paljud seda pahaks panevad,
kui poleks seda aega olnud, oleksid paljud asjad teistsugusemad .
Ükskõik kuidas elu ka ei läheks, kui kaugeks vanad sõbrad ka ei jääks,
nad on siiski osa meist ja meie elust ..
" Kui leiad uued, ära unusta vanu & ära kunagi unusta, tänu kellele sa oled saanud selleks, kes sa oled.. "
