Sina , keda enam pole .

Sa olid mu parim sõber, Janek !

Sa olid alati olemas , ka siis kui ma seda ei palunud ,
Sa olid ka siis , kui ma sind parajasti ei vajanud .
Ma võtsin Sinu olemasolekut enesestmõistetavalt ,
Sinuga olles sain tunda end endana , olla täiesti vabalt .
Ma ei hinnanud kunagi seda , kuidas Sa mind alati toetasid ,
kui ma olin kurb , alati mind mõistvalt lohutasid .
Sa osutasid mulle päevast päeva teeneid ,
tegid kõike , ilma , et midagi vastu tahtsid .
Sa muutsid kõik päevad eriliseks ,
soovin , et nii oleks jäänud igaveseks .
Kuid ei , ühel ilusal päeval Sind lihtsalt polnud ,
Sa olid kadund , just nagu polekski Sind olnud .
Ma süüdistasin pidevalt ennast , et Sind piisavalt ei väärtustanud ,
ma arvasin , et minu ükskõiksuse tõttu kusagile kaugele olid läinud .
Ma olin siis alles nii väike , keegi midagi ei selgitanud ,
nüüd kus olen juba suur , alles nüüd olen mõistnud ,
Nüüd tean , et see polnud minu süü , see oli õnnetus ,
Sa surid , ma ei teagi mille kuradi pärast nii juhtus .
Ma südametunnistust piinab siiani vaid see,
et Sulle iial ei öelnud , et olid mulle oluline .
Tegelikult nüüd ma tean , et olid parim sõber mulle ,
igal õhtul meenutan vanu aegu ning mõtlen Sulle .
Sa pole kadunud , missest , et Sind pole enam meie seas ,
Sa eksisteerid seni kuni elan mina , sest Sa elad mu südames.
Ma tean , miks Jumal Su enda juurde võttis ,
Sa olid ta parim ingel , ta Sind taevas igatses .


SA TÕESTI OLID PARIM ! :(