Ma arvasin,et armastus jääbki minujaoks võõrsõnaks, mille tähendust ma selgeks ei saa, kuid õppides tundma sind, sai ka see sõna selgemaks. Sa olid sõber, nii enesestmõistetav. Kuni ma avasin silmad ja nägin sinus midagi enamat. Ma ei oska kirjeldada seda tunnet, mida sinuga koos olles tunnen, kuid võin öelda,et see on kuradima hea. See on selline tunne nagu su kõik unistused oleksid samaaegselt täitunud. Mulle ei meeldi,et sa mulle meeldid,sest ma ei taha haiget saada. Mitte,et ma kardaksin,et mulle liiga teed, vaid ma kardan,et sa ei hooli . Ja kui hoolid, siis mitte piisavalt. Ma tahaksin olla iga hetk, iga minut sinuga, kuid kardan sind lämmatada. Ma iga hetk ootan, et sa muga ühendust võtad, kuid viimasel ajal juhtub seda nii harva. Sa teed mu õnnelikuks, aga samas teed kurvaks. Ma tahan sind, tahan sind nii väga, et ei julge üritadagi. Ei julge midagi öeldagi . Ma lihtsalt parem kaon .. ja sa jäädki ainult ilusaks unistuseks ja veel ilusamaks mälestuseks. Anna andeks kallis .
No comments:
Post a Comment